Informaatika põhimõisted

. Milliste arvutite kohta kasutatakse väljendit „PC”? Kuidas selliseid arvuteid veel nimetatakse?
Vihje:	See on pigem ajalooline mõiste, tuleneb personaalarvuti nimetusest.
Vastus:
Personaalarvutid jagunevad põhitüüpideks, millesse kuuluvad arvutid on omavahel ühilduvad. Arvutite ühilduvus tähendab seda, et nendel arvutitel saab töötada ühesugu-ne tarkvara. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Selles õpikus räägitakse põhitüüpi PC kuuluvatest arvutitest, mis on maailmas kõige rohkem levinud. Nimetus PC viitab firmas IBM 1981. aastal toodetud esimesele personaalarvuti mudelile IBM PC (Personal Computer). Sama esimese mudeli järgi kutsutakse mõnikord PC–tüüpi arvuteid ka IBMiga ühilduvateks arvutiteks. Macideks kutsutakse firma Apple poolt toodetavaid arvuteid (Macintosh, Macbook, iMac). . Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Vihje: Kõige väiksemal ühikul saab olla ainult kaks väärtust. Vastus: Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri — 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut — „sisse lülitatud” või „välja lülitatud”. Seda võib mõista ka kui „õige” või „vale”, „jah” või „ei”. Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid: Bait (B) 1 B = 8 b (8 bitti) Kilobait (KB) 1 KB = 1024 B Megabait (MB) 1 MB = 1024 KB Gigabait (GB) 1 GB = 1024 MB Terabait (TB) 1 TB = 1024 GB – . Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Vihje: Ühe märgi all mõeldakse näiteks üht tähestiku tähte. Vastus: Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: tü . Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Vihje: Kõik see, mida sa ei näe väljaspool. Vastus: Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See on suur montaažiplaat paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamine andmekandja on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. CD ja DV lugejad ja kirjutajad Heli, fotode ning videopildi salvestamiseks on arvutil vaja rohkesti mälumahtu. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub (650–800 MB) infot. Järgmine samm arvutustehnika arengus on DVDd (digital video disk). Väljanägemiselt on DVD–plaadid äravahetamiseni sarnased CDdega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui ka andmete salvestamise ja lugemise meetodite poolest. DVDle mahub võrreldes CDga umbes 10 korda rohkem andmeid — DVD maht jääb 4–8 gigabaidi vahele. CD ja DVD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CD– või DVD–lugejat (CD–ROM drive, DVD–ROM drive), mis asub põhiplokis. Tööstuslikult toodetud CDdele ja DVDdele salvestatakse programmid ja andmed üks kord ning hiljem neid enam muuta ei saa. Toodetakse ka sellised CDsid ja DVDsid ehk toorikuid, kuhu tavatarbija saab ise andmeid salvestada (CD–R, DVD–R), ning salvestamiseks vajalikke CD– ja DVD–kirjutajaid. . Milliseid protsessori tüüpe sa tead? Vihje: Tuleta meelde, milliste protsessoritega arvuteid müüakse või on müüdud varem. Vastus: Kuna protsessor (Central processing unit, CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest. Protsessori ja emaplaadi tüüp näitavad, millisesse põlvkonda arvuti kuulub. Tuntud tööstushiiglase Inteli toodetud protsessorite arengut võib kujutada nii: üpi arvuteid toodavad paljud firmad terves maailmas.   . Kui palju infot mahub ühele CDle? DVDle? Mälupulgale? Vastus: ˇ Heli, fotode ning videopildi salvestamiseks on arvutil vaja rohkesti mälumahtu. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub (650–800 MB) infot. Järgmine samm arvutustehnika arengus on DVDd (digital video disk). DVDle mahub võrreldes CDga umbes 10 korda rohkem andmeid — DVD maht jääb 4–8 gigabaidi vahele. Väga käepärane on peopessa mahtuv mäluseade, mida kutsutakse mälupulgaks (flash card, memory stick). Mälupulga maht võib ulatuda 1 GB-st 128 GB-ni (aastal 2011) ning uute mälupulkade tootmisel suurendatakse seda aina. . Mis erinevus on operatiivmälul ja andmekandjatel? Nimeta andmekandjaid. Vihje: Enamikku andmekandjatest kutsutakse ka ketasteks. Vastus: Operatiivmälu Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu. Kõvaketas Arvuti peamine andmekandja on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. CD ja DV Heli, fotode ning videopildi salvestamiseks on arvutil vaja rohkesti mälumahtu. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub (650–800 MB) infot. Järgmine samm arvutustehnika arengus on DVDd (digital video disk). Väljanägemiselt on DVD–plaadid äravahetamiseni sarnased CDdega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui ka andmete salvestamise ja lugemise meetodite poolest. DVDle mahub võrreldes CDga umbes 10 korda rohkem andmeid — DVD maht jääb 4–8 giga-baidi vahele. CD ja DVD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CD– või DVD–lugejat (CD–ROM drive, DVD–ROM drive), mis asub põhiplokis. Tööstuslikult toodetud CDdele ja DVDdele salvestatakse programmid ja andmed üks kord ning hiljem neid enam muuta ei saa. Toodetakse ka sellised CDsid ja DVDsid ehk toorikuid, kuhu tavatarbija saab ise andmeid salvestada (CD–R, DVD–R), ning salvestamiseks vajalikke CD– ja DVD–kirjutajaid. Mälupulk Väga käepärane on peopessa mahtuv mäluseade, mida kutsutakse mälupulgaks (flash card, memory stick). Mälupulka on võimalik kiiresti arvutiga ühendada. Mälupulgale saab infot salvestada ja salvestatud infot lugeda nagu tavalise andmekandja puhul. Mälupulga maht võib ulatuda 1 GB-st 128 GB-ni (aastal 2011) ning uute mälupulkade tootmisel suurendatakse seda aina. . Milleks kasutatakse DVD-sid? Vihje: Mis sõnadest tuleb lühend DVD? Vastus: DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Laialt on levinud DVDdele salvestatud filmid, mida saab vaadata arvuti DVD–luge-jate või teleriga ühendatavate seadmete abil. DVD–filmid on väga hea kvaliteediga ning tavaliselt varustatud mitmekeelse heliga — nii saavad eri keeli valdavad inimesed vaadata filmi samalt DVD–kettalt, valides ise sobiva keele. . Milleks kasutatakse klahvi ? ? ? ? Vihje: Kui sa mõnda neist pole kasutanud, jäta selle toime hästi meelde. Vastus: Klahviga saab liikuda vahelelisamise ja ülekirjutamise režiimide vahel. Ülekirjutamise režiimis tuleb sisestatav märk tekstis olemasoleva märgi asemele. Sisestusklahvi (klaviatuuril tavaliselt ) vajutusega antakse arvutile teada, et teksti sisestamine on lõppenud. Teksti sisestamisel kasutatakse seda klahvi üleminekuks uuele lõigule, arvutiga suheldes aga oma valiku kinnitamiseks. Tabeldusklahv viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektilt teisele. Paoklahvi kasutatakse mingi tegevuse katkestamiseks. Sageli aitab see klahv väljuda kogemata käivitatud tegevusest. . Kuidas sisestada klahvil olevat kolmandat märki (näiteks @, £, $)? Vastus: Mõnel klahvil oleva kolmanda märgi (@, £, $ jne) saamiseks tuleb kasutada klahvi . . Milliseid seadmeid on vaja arvutivõrgu ehitamisel? Vihje: Midagi peab olema arvuti sees, millegagi peab arvutid ühendama. Vastus: Iga arvuti, mida tahetakse ühendada arvutivõrku, peab olema varustatud võrgukaardiga — selle abil vahetab ta teiste arvutitega infot. Arvutid ühendatakse omavahel erilise võrgukaabli ja võrguseadmete abil. Kohalik arvutivõrk on tavaliselt ühenduses ka Internetiga ning sel juhul saab lisaks kohaliku võrgu ressurssidele kasutada ka Interneti võimalusi. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate seadmete — modemite — abil. Sageli on kodudes vaja modemi abil ühendada Internetiga mitu arvutit. Selleks kasuta takse erilist võrguseadet — ruuterit. Traadita Interneti leviala loomiseks kodus on vaja Wifi–ruuterit. Enamasti asuvad modem ja ruuter ühes väikeses korpuses, mis on koduse arvutivõrgu keskus. Telefoniliini kaudu saab digiboksi abil edastada ka telesaateid.